Robert Baden-Powell
.png)
Robert Stephenson Smyth Baden-Powell (22. veebruar 1857 London – 8. jaanuar 1941 Nairobi, Aafrika) oli Suurbritannia sõjaväelane (kindralleitnant), kirjanik ja kunstnik, kes on tuntud eelkõige ülemaailmse skaudiliikumise algatajana. Lord.
1933. aastal anti talle Eesti Punase Risti I järgu I astme teenetemärk[1].
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Robert Stephenson Smyth Baden-Powell sündis 22. veebruaril 1857 Londonis. Tema isa oli Suffolkist pärit Oxfordi ülikooli professor, matemaatik ja teoloog H. G. Baden-Powell[2]. Roberti ema Henrietta Grace oli kunstiarmastaja ja akvarellimaalija, Briti Kuningliku mereväe admirali William Henry Smythi tütar. Roberti emapoolne vanaisa Thomas Warington oli 1800ndatel Briti suursaadik Napolis. Robert sai nime ristiisa Robert Stephensoni järgi, kes oli raudtee- ja tsiviilinsener. Perekonnaringis kutsuti Robertit Stephe'iks (Steve'iks).
Isa suri, kui Robert oli kolmeaastane, kuid tänu energilisele emale said kõik lapsed hea kasvatuse ja tegutsemisvabaduse ning suure loodusearmastuse. Poiss saadeti õppima Rose Hill Schooli Tunbridge Wellsis. Koolis poiss erilise andekusega silma ei paistnud, kuid 1876. aastal ohvitserikatseid sooritades näitas häid tulemusi ratsaväe ja jalaväekatsetel. Järgnes kiire karjäär sõjaväes Indias ja Aafrikas, kus Buuri sõja ajal saavutas legendaarse kuulsuse Mafekingi linna komandandina.[3]
Sõja lõppedes 1900 pöördus Baden-Powell kindralmajori auastmes tagasi Inglismaale ja avastas oma hämmastuseks, et tema sõduri käsiraamat "Aid to Scouting" ("Luuramise abimaterjal") oli saanud hinnatud lugemisvaraks inglise poiste hulgas. Avastusest innustust saanud, hakkas Baden-Powell kirjutama uut raamatut "Scouting for Boys" ("Luuramine poistele") ja korraldas praktiliste kogemuste saamiseks paarikümnele poisile laagri Brownsea saarel. Seda laagrit loetakse skaudiliikumise ametlikuks algusajaks.
1908 ilmus "Scouting for Boys" vihikute kaupa ja Inglismaal tekkis hulgaliselt skaudisalku. 1910 suundus Baden-Powell erru, et pühenduda skaudiorganisatsiooni ülesehitamisele. 1920. aastaks ulatus skautide arv maailmas juba miljoni lähedale. Baden-Powell deklareeriti 6. augustil 1920 Londonis I ülemaailmsel Jamboreel suure vaimustusega maailma peaskaudiks.[3]
1912 abiellus Baden-Powell endast 32 aastat noorema Olave St Claire Soamesiga (1899–1977). Paaril oli kolm last, poeg Arthur Robert Peter Baden-Powell (1913–1962) ning tütred Heather Grace Baden-Powell (1915–1986) ja Betty St Clair Baden-Powell (1917–2004).
1937. aastal Hollandis toimunud Jamboreel pidas Baden-Powell oma lahkumiskõne. Suurte teenete eest anti talle lordi tiitel (Lord Baden-Powell of Gilwell).
Baden-Powell suri 8. jaanuaril 1941 Aafrikas ja on maetud Püha Peetruse kalmistule (St Peter's Cemetery in Nyeri) Nyeris Keenias. Keenia valitsus kuulutas Baden-Powelli haua rahvuslikuks mälestuspaigaks.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee). (vaadatud 28.09.2015)
- ↑ "Perekonna ajalugu".
- ↑ 3,0 3,1 Evald Uustalu (toim.) (1962). Eesti skautlus viiskümmend aastat. Koguteos 1912-1962 (PDF). Stockholm: Eesti Skautide Liit eksiilis. Lk 14.
- ↑ "Baden-Powelli haud Keenias".